Mis on Euribor ja kuidas see mõjutab laenu kuumakset?

Euribor on euro rahaturu viiteintressimäär, mis võib olla muutuva intressiga laenu koguintressi üks osa. Kui lepingus koosneb intress laenuandja marginaalist ja Euriborist, võib viitemäära tõus kuumakset suurendada ning langus seda vähendada. Muutus kajastub makses lepingus kokkulepitud ajal, mitte tingimata kohe.

See artikkel selgitab Euriboriga seotud laene üldiselt. See ei tähenda, et iga RE Investi või muu laenuandja laen kasutaks Euribori. Konkreetne intressimudel, arvutusviis ja intressi muutmise kord tulenevad alati pakkumisest ning laenulepingust. Artikkel ei ole personaalne finants- ega õigusnõuanne.

Euribor lihtsas keeles

European Money Markets Institute’i (EMMI) ametliku kirjelduse järgi on Euribor euro rahaturu võrdlusmäär, mis mõõdab intressitaset, millega krediidiasutused saaksid eurodes tagatiseta hulgirahastust hankida. See ei ole ühe panga oma intress ega määr, mille Euroopa Keskpank otseselt kehtestab.

Eestis seostatakse Euribori sageli kodulaenudega, kuid seda võib kasutada viitemäärana ka muude muutuva intressiga laenude puhul, kui nii on laenulepingus kokku lepitud. Laenuvõtja jaoks on oluline, et viitemäär võib siduda laenuintressi turul valitseva intressikeskkonnaga. Samas mõjutab kuumakset ainult lepingus kasutatav intressimudel: fikseeritud intressiga laenu makse ei muutu Euribori liikumise tõttu samal viisil.

Kuidas laenuintress kujuneb?

Paljudes muutuva intressiga laenulepingutes kasutatakse lihtsustatud loogikat:

laenuintress = laenuandja marginaal + Euribor

Marginaal kujundatakse pakkumises ja lepitakse kokku laenulepingus. Selle suurust võivad mõjutada laenuvõtja profiil, maksevõime, tagatis, laenu eesmärk, periood ja muud riskitegurid. Euribor on sellises mudelis muutuv osa. Lepingus võib olla ka intressipõrand, ülempiir või muu kokkulepitud arvutusviis.

Seotud mõistete – näiteks baasintressi, marginaali, annuiteetgraafiku ja bullet-graafiku – selgitused leiab RE Investi laenuterminoloogiast.

Mis on 6 kuu Euribor ja mida tähendavad erinevad tähtajad?

6 kuu Euribor on kuuekuulise tähtajaga viitemäär. Euribor arvutatakse viie tähtaja kohta: 1 nädal, 1 kuu, 3 kuud, 6 kuud ja 12 kuud. Laenulepingutes kohtab Eestis sageli 3 kuu, 6 kuu või 12 kuu Euribori.

Euribori tähtaega ei tohi samastada automaatselt laenuintressi muutmise sagedusega. Kui sageli konkreetse laenu intress ümber fikseeritakse, millise kuupäeva määra kasutatakse ja millal uus määr rakendub, määrab laenuleping. Praktikas kattub ülevaatamise intervall sageli valitud Euribori tähtajaga, kuid see ei tulene üksnes viitemäära nimetusest.

Näiteks võib leping kasutada 6 kuu Euribori, fikseerida selle väärtuse kindlal kuupäeval ja rakendada saadud intressi järgmise lepingujärgse ülevaatamiseni. Vahepeal avaldatud päevased muutused sellise laenu makset kohe ei muuda. Seetõttu tuleb lepingust eraldi kontrollida nii Euribori tenorit, fikseerimise kuupäeva kui ka intressi ülevaatamise sagedust.

Kuidas Euribor laenu kuumakset mõjutab?

Kui koguintress koosneb marginaalist ja Euriborist, suurendab viitemäära tõus üldjuhul laenu intressikulu. Annuiteetgraafiku puhul tähendab see tavaliselt kõrgemat kuumakset; langus võib kuumakset vähendada. Täpne mõju sõltub laenujäägist, järelejäänud perioodist, graafiku tüübist, intressipõrandast ja lepingu muudest tingimustest.

Ainult koguintressi protsendist ei piisa kuumakse hindamiseks. Sama intressimäär võib annuiteet-, võrdse põhiosa- ja bullet-graafiku puhul anda erineva jooksva makse ning erineva lõppmakse.

Praktiline arvutusnäide

Oletame, et laenujääk on 100 000 eurot, järelejäänud periood 20 aastat ja tagasimaksed toimuvad annuiteetgraafiku alusel kord kuus. Laenuandja marginaal on näites 4% aastas. Arvutus ei sisalda lepingutasu, tagatisega seotud kulusid, kindlustust ega muid tasusid ning eeldab, et koguintress püsib arvutusperioodil muutumatuna.

Näide on illustratiivne ega ole RE Investi ega teise laenuandja pakkumine. Tegelik makse võib erineda lepingu arvutusmeetodi, intressiarvestuse päevade arvu, maksegraafiku ja tasude tõttu.

Näites suurendab Euribori tõus 1%-lt 3%-ni kuumakset ligikaudu 115,34 euro võrra. Tõus 1%-lt 5%-ni suurendab makset ligikaudu 239,77 euro võrra. Mida suurem on laenujääk ja mida pikem on järelejäänud periood, seda olulisem on mõju enne otsust eurodes läbi arvutada.

Annuiteetmakse koosneb põhiosa- ja intressiosast. Intressi muutudes arvutatakse makse tavaliselt ümber allesjäänud põhiosa ja perioodi alusel, mistõttu ei muutu kuumakse intressimääraga üks ühele. Laenu alguses või suure laenujäägi korral on sama protsendipunkti muutuse mõju eurodes sageli suurem. Bullet-graafiku puhul võib jooksev makse olla madalam, kuid perioodi lõppu jääv põhiosa tuleb siiski eraldi rahastada.

Erinevate intressimäärade, perioodide ja graafikute ligikaudset mõju saab võrrelda RE Investi laenukalkulaatoris. Kalkulaatori tulemus on informatiivne ning lõplikud tingimused tulenevad personaalsest pakkumisest ja lepingust.

Millal uus määr kuumakses kajastub?

Turul avaldatava määra igapäevane muutus ei jõua tavaliselt kohe laenumaksesse. Uus intress rakendub lepingus määratud ümberarvutamise kuupäeval. Eesti Pank on selgitanud, et intressimuutused jõuavad laenuvõtjateni järk-järgult vastavalt lepingus kokkulepitud ülevaatamisele.

Kui lepingus on intressipõrand, ei pruugi langev või negatiivne Euribor koguintressi alla kokkulepitud piiri viia. Seetõttu tuleb vaadata nii ümberarvutamise kuupäeva, kasutatava määra fikseerimise päeva kui ka võimalikke piiranguid.

Miks Euribor muutub?

Euribori mõjutavad euro rahaturu tingimused, krediidiasutuste rahastamiskulu, turu likviidsus, riskihinnangud ja ootused tulevaste intressimäärade suhtes. Euroopa Keskpank ei määra Euribori otseselt: viitemäära haldab EMMI. Keskpanga rahapoliitilised otsused mõjutavad aga rahaturu tingimusi ning seeläbi ka Euribori.

Euribori tulevast suunda ei saa kindlalt ette lubada. See võib pika laenuperioodi jooksul nii tõusta kui ka langeda. Seetõttu ei ole mõistlik teha laenuotsust ainult tänase määra või lühiajalise prognoosi põhjal; olulisem on hinnata, kas kohustus jääks jõukohaseks ka ebasoodsamas stsenaariumis.

Muutuv intress ja fikseeritud intress

Muutuva ja fikseeritud intressi vahel ei ole ühte kõigile sobivat valikut. Muutuv intress võib võimaldada turumäära langusest kasu saada, kuid tõus võib suurendada kuumakset ja kogukulu. Fikseeritud intress annab kokkulepitud ajaks suurema prognoositavuse, kuid selle hinnal, perioodil, muutmise võimalusel ja ennetähtaegse tagastamise tingimustel võivad olla omad piirangud.

Võrrelda tuleb mitte ainult intressiprotsenti või esimest kuumakset, vaid ka tasusid, maksegraafikut, lõppmakset ja kogu tagasimakstavat summat. Selle kohta annab praktilise ülevaate RE Investi juhend sama laenuintressi ja erineva kogukulu võrdlemiseks.

Mida enne laenuotsust kontrollida?

• Intressimudel. Kas intress on fikseeritud või koosneb marginaalist ja viitemäärast? Kas lepingus on intressipõrand või ülempiir?
• Viitemäär ja ülevaatamine. Millist Euribori kasutatakse, millal on järgmine ümberarvutamine ja millise kuupäeva määr võetakse aluseks?
• Maksegraafik. Kas tegemist on annuiteet-, võrdse põhiosa- või bullet-graafikuga? Kas perioodi lõpus on suurem lõppmakse?
• Stressistsenaarium. Milline oleks kuumakse ja kogukulu, kui koguintress tõuseks 1 või 2 protsendipunkti? Kas sissetulek või ettevõtte rahavoog kataks suurema makse?
• Tasud ja kogukulu. Arvesse tuleb võtta lepingutasu, hindamist, notari- ja riigilõivukulusid, kindlustust ning ennetähtaegse tagastamise võimalikke kulusid.
• Puhver. Pärast laenumakset peab eelarvesse jääma ruumi igapäevasteks ja ootamatuteks kuludeks. Võimaliku makseraskuse korral tasub laenuandjaga ühendust võtta enne võlgnevuse tekkimist.

Stressitesti jaoks tasub arvutada vähemalt tänane stsenaarium ning 1 ja 2 protsendipunkti kõrgema koguintressiga variandid. Eraisik peaks arvestama sissetuleku stabiilsust, ülalpeetavaid ja teisi kohustusi; ettevõte müügitulu kõikumist, püsikulusid ja investeeringu tasuvuse ajastust. Puhver ei ole ainult säästuarve: oluline on ka see, kui kiiresti saab kulusid vähendada või tulude ajutise languse korral maksegraafikut teenindada.

Krediidi kulukuse määr ja vastutustundlik laenamine

Tarbijakrediidi puhul aitab pakkumisi võrrelda krediidi kulukuse määr. TTJA tarbijakrediidi juhise järgi näitab see laenu kogukulu aastas protsendina ning hõlmab krediidiandjale teadaolevaid intresse, lepingutasusid, makse ja muid tasusid. Viiviseid ja maksetega hilinemisest tulenevaid lisakulusid sellesse ei arvestata.

Muutuva intressiga krediidi tegelik kogukulu ja krediidi kulukuse määr võivad Euribori muutudes esialgsest arvutusest erineda. Seetõttu tuleb lisaks standardinfo teabelehele vaadata ka lepingutingimusi ja stressistsenaariume.

Võlaõigusseaduse § 403⁴ kohaselt peab krediidiandja tarbijakrediidi puhul omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja krediidivõimelisust hindama. See tarbijakrediidi regulatsioon ei kohaldu juriidilisele isikule antavale ärilaenule samal viisil, kuigi ka ettevõtte puhul on maksevõime ja rahavoo põhjalik hindamine vajalik.

Euribor kinnisvara tagatisel laenu ja ärilaenu puhul

Kinnisvara tagatis ei asenda maksevõime hindamist. Lisaks vara turuväärtusele vaadatakse tavaliselt selle asukohta, seisukorda, olemasolevaid koormatisi, kindlustatavust ja realiseeritavust ning laenutaotleja sissetulekuid või ettevõtte rahavoogu. Euribori risk on oluline ainult siis, kui konkreetne intress on lepingus viitemääraga seotud.

Tagatisega laenuga kaasneb oluline risk: kui laenusaaja ei täida maksekohustusi, võib laenuandja lepingu ja seaduse tingimustel lepingu üles öelda, nõuda kogu võla tasumist ning tagatise täitemenetluses realiseerida. Laenusaaja võib kinnisvara kaotada ning müügist saadav summa ei pruugi alati katta kogu võlga ja menetluskulusid. Tagatis ei muuda laenu riskivabaks. Makseraskuse tekkimisel tuleb laenuandjaga ühendust võtta võimalikult vara.

Ettevõtte rahavoog ja intressirisk

Kui ettevõte kasutab kinnisvara tagatisel ärilaenu investeeringuks, kinnisvara ostuks või käibevahendite rahastamiseks, tuleb hinnata, millal investeering tulu tootma hakkab ja kas vahepealne rahavoog katab laenumaksed.

Hooajalise või projektipõhise käibega ettevõtte puhul võib intressikulu suurenemine langeda ajale, mil tulud on väiksemad. Seetõttu tasub koostada vähemalt baasstsenaarium ja kõrgema intressi stsenaarium ning arvestada ka võimaliku suure lõppmaksega.

Tagatise turuväärtus ei tekita laenumaksete tasumiseks rahavoogu. Ettevõtte prognoos peaks näitama, millistest laekumistest tehakse kuumaksed enne investeeringu täielikku käivitumist ning kuidas kaetakse ajutine müügi- või renditulu langus. Kui rahastatav projekt hakkab tulu teenima hiljem, peab vaheperioodi jaoks olema realistlik puhver või muu rahastusallikas.

Euribor ja refinantseerimine

Kuumakse muutumine võib panna laenuvõtjat kaaluma refinantseerimislaenu. Refinantseerimine võib aidata kohustusi koondada või tingimusi muuta, kuid otsust ei tohiks teha üksnes väiksema kuumakse põhjal.

Võrrelda tuleb olemasoleva laenu jääki, uut intressimudelit, Euribori ülevaatamise korda, tasusid, uut perioodi, tagatisega seotud kulusid ja kogu tagasimakstavat summat. Kuumakse võib väheneda peamiselt pikema perioodi tõttu, samal ajal kui kogukulu suureneb. Kui ka uus laen kasutab muutuvat intressi, ei kao Euribori risk refinantseerimisega automaatselt.

Kasulik on leida tasuvuspunkt: jaga refinantseerimise ühekordsed kulud realistliku kuusäästuga ja vaata, mitme kuuga need tasa teenitakse. Kui laen plaanitakse enne seda tagasi maksta või sääst tekib ainult optimistliku intressieelduse korral, ei pruugi uus leping olla majanduslikult parem.

Kokkuvõte: Euribori mõju sõltub lepingust

Euribor võib mõjutada muutuva intressiga laenu kuumakset ja kogukulu, kuid mõju ei saa hinnata ainult ühe protsendinumbri järgi. Oluline on teada, kas laen on Euriboriga seotud, millal intress ümber arvutatakse, milline on maksegraafik ja kui suureks kujuneks makse kõrgema koguintressi korral.

Enne lepingu sõlmimist või refinantseerimist tasub võrrelda vähemalt baasstsenaariumi ning 1-2 protsendipunkti kõrgema intressi stsenaariumi. Otsus peab lähtuma kogu tagasimakstavast summast, tegelikust maksevõimest ja piisavast rahalisest puhvrist, mitte ainult tänasest kuumaksest.

Allikad ja lisalugemine

• European Money Markets Institute (EMMI): About Euribor
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet: Tarbijakrediit
• Eesti Pank: intressimäärade muutuse mõju Eesti laenuvõtjatele
• Riigi Teataja: Võlaõigusseadus, § 403⁴